Avaleht

TOETAJAD

   

GOOGLE REKLAAM

Veateade

Deprecated function: implode(): Passing glue string after array is deprecated. Swap the parameters funktsioonis drupal_get_feeds() (rida 394 / /www/apache/domains/www.lauatennis.ee/htdocs/web/includes/common.inc).

Sa oled siin

Peasekretäri ülevaade 2012 aastal toimunust ja perspektiivid edaspidiseks

Kuidas läks Eesti lauatennisel kui aastal 2012 ja kuhu oleme liikumas? Selleks peaks kõrvale võtma meie strateegilised eesmärgid  - http://www.lauatennis.ee/web/node/27 .

Tooksin ära siinkohal ära kõige üldisema:

VISIOON

"Eesti lauatennis olümpiamängudele"

MISSIOON

ELTL eesmärgiks on kaasata ühised huvid ja ressursid Eesti lauatennise rahva- ning tulemusspordi arendamiseks.

 

Nüüd detailsemalt sammudest kõrgemate eesmärkide valguses ja just organisatsioonilsiest küljest, sest sportlaste tegemisi on kajastatud läbi aasta ja olümpiamängudele kvalifitseerumise osas oleme veel väga teekonna alguses.

Tartu SS Kalev, Võru LTS, Pärnu –Jaagupi LTK ja Lauatennisekeskus  investeeringuid laudadesse, et tekkiksid täiendavad võistlus- ja treeningpaigad. Pärnu-Jaagupi LTK  ja Lauatennisekeskus tõid ELTL kalendrisse täiendavad võistlussarjad. Lauatennise harrastamist toetavad oma võimaluste piires Valtu, Viru-Nigula, Lehtse, Võsu, Haiba võistlussarjad, mis ei ole ELTL kalenderplaanis, kuid on ometi väga olulised piirkonna lauatenniseelu edendajad. Ning loomulikult juba harjumuspäraselt head Viljandi, Haapsalu, Tartu, Suure-Jaani, Võhma, Mustvee karikasarjad. Võistlsuvõimalusi on kõigile piisavalt.

Käesoleval aastal peeti esmakordselt mitu rahvusvahelist võistlust, mis teenisid ala populariseerimise eesmärki.

  • Eesti-Läti-Leedu-Soome kõrgliigavõitjate sõpruskohtumine
  • Euroopa MV kvalifikatsioonimängud.

Neist esimesest  hakkab kujunema traditsioon ja regionaalne üritus, kus aastal 2013 korraldab seda Läti. Euroopa MV Kvalifikatsioonimängud toimuvad kahel päeval ka Eestis, mis pakub kodupublikule võimalust  elada kaasa omadele. Edaspidine sellest võistlusest osavõtt sõltub  pealtvaatajate arvust, sest pooltühjale saalile ei ole mõtet seda kulukat üritust korraldada. Kuigi ei saa kurta pealtvaatajate üle viimasel matšil, võrreldes tavapäraste võistlustega, on kasvuruumi veel küllaga.
 

Jätkuvalt toimusid meil suurematest rahvusvahelistest võistlustest traditsioonilised  Põja-Euroopa Noorte MV (NETU Youth), Baltic Buttrfly CUP ja Viru CUP. NETU’st võttis osa viimaste aegade rekordarv riike ja osavõtjaid ja kohal olid isegi  Island ja Fääri saared. Mitmetele riikidele on NETU Youth noortekoondise  kalenderplaanis. Eesti korraldada olid Balti meistirvõistlused täiskasvanutele, mis samuti õnnestusid.

ITTF reitingusse saab iga riik panna 3 kommertsvõistlust  erinevates klassides -  täiskasvanud, juuniorid, kadetid. Korraldajate  puudusel kasutati varem kõik ära Butterfly Baltic  CUP raames. Nüüd saavad võimaluse luua traditsiooni ning eksportida sporditeenust  ka teised korraldajad. Esimesena saab kastanid tulest välja tuua Haapsalu LTK, kes taotles  noortevõistluse korraldamise õigust. Lisaks on huvi näidanud Viljandi LTK Sakala. Tulevikus, fokuseeritult kolme  eraldiseisva võistluse  korraldamine teenib kindlasti suuremat ala populariseerimise eesmärki ja võimaldab võita suuremat meedia tähelepanu. ITTF reitingu täiskasvanute klassi võistlust, Baltic Butterfly Cup’i korraldab jätkuvalt ennast tõestanud LTK Ping-Pong. Tänud Rein Lindmäele, kes loobus hea algatuse nimel noorteklassi reitingust ja kivi kotti Heikki Soolale, kes üritab teha  midagi suuremat.

                                   

Noortespordi valdkonnas jätkub klubide korraldatud Laste GP sari, kust võtavad tihti osa ka naaberriikide mängijad. Siinkohal tänud  Tartu SS Kalev, Haapsalu LTK, Haiba SK, Nõmme SK, Viljandi LTK Sakala, Narva PSK, Lauatennisekeskus, Maardu LTK, Aseri SK. Tänud selle eest, et klubid on võtnud enda peale organiseerida vähemalt üks etapp. Selles  mõistmises ja koostöös peitub palju enamat, kui välja paistab.

Noortekoondise tasemel on toimunud arvukalt  treeninglaagreid ja koondise peatreener Vallot Vainulal on olnud selles osas käed tööd täis. Laagrid on muutunud aina populaarsemaks ja praegu tuleb juba soovijaid teistest riikidest, kes tahaksid meie laagritest osa võtta. Kuna ELTL finantseerib osavõttu ainult osaliselt, siis ka siin tänud klubidele , vanematele toetuse  eest. Sellises koostöös, kus sportlane – perekond – klubi – liit -  tunnetab oma võimalusi, kohustusi ja vastutust, ei saa tulemused jääda tulemata.

Uuest aastast on lauatennis koolispordi arendamise võistluskalendris, läbides edukalt konkurentsi teiste spordialade pakkumistega võrreldes. Siin vajame  juba uue aasta esimeses pooles teatud abi klubidelt piirkondliku  võistluse läbiviimiseks igas maakonnas. Koolispordi projektiga liitumise  eesmärk oli igas üldhariduskoolis lauatennise rakukese  teke, kuhu kuuluks ka õpetaja. Iga kaasatud õpetaja saab soovi korral  ITTF koolituse Community  Leader tasemel. 4 last igast koolist on teadlikud ja suudavad aidata või suunata  teisi õpilasi lauatennise  teemadel. Nad on lauatennise saadikud koolis.

ELTL on muutnud noortespordi toetamise kriteeriume, kui ka noortekoondise  ja selle finantseerimise  tingimusi. Laiemaks eesmärgiks on olnud seada finantseerimine selgesse  seosesse kas harrastajate arvu kasvu ja/või tulemuste saavutamisse. Koondise tasemel on olnud huvi saavutada olukord, kus laagritest võtavad osa meie riigi tugevaimad noored.

Alaliit saab klubidele jaotatavat üliolulist riiklikku  noortespordi toetust kahe kriteeriumi alusel : kuni 19 a harrastajate arv Spordiregistris  ja  tulemused noorte EM/MM/OM  12 hulgas vastavalt punktidele. Kuna lauatennises 12 hulka tulemine noorte EM’il on sündmus omaette, mida esialgu me ei suuda järjepidevalt korrata, siis finantseerimise taseme tagamiseks tuleb kõigis klubides pingutada harrastajate arvu suurendamise nimel. Praegu võib öelda, et tänu Narva PSK’s tehtud tööle ja  Euroopa noorte MV tulemustele  eelmisel ja käesoleval aastal on alaliidul üldse mingi osa finantseerimist tulemusspordi osas, mida saab jaotatakse ümber päris paljudele klubidele. Kuid ka siin peab pidama piiri, et ei kahjustataks klubi, kes raha sisse toob.

Kui võtta majandusmudel kokku,  siis tänu suurtele  klubidele, kes toovad sisse raha harrastajate arvu pealt või kellel on tulemust vähemalt Euroopa tasemel, on meil võimalik nimetatud raha jagada tulemusteta  või väikestele klubidele. See on karm reaalsus.

Lauatennis spordialana on tänaseks kahjuks olukorras, kus teiste spordialadega võrreldes on noorte arv kogu harrastajate arvust  on üks kehvemaid. Meie  reitingutabelis mahub meesest esisaja sisse ehk 15 noort. Samas esisaja sisse on võimalik mängida ilmselt ka ilma treenerita. See näitab, et aastate jooksul pole leitud piisavalt talente  või on olnud halb treeneritöö või  organisatsioon. Kuna valdavalt on klubid väiksed, laste arv on väike, rahastus pole kiita, siis ei luba see korraldada efektiivselt treeneritööd ega organisatsiooni arendada.

Eesmärgiks peaks olema klubis vähemalt 1 täiskohaga treener  ja 100 last treeneri kohta. Iga klubi peaks analüüsima läbi oma kriitilised edu faktorid ja elimineerima piiravad faktorid.. On selge, et alati jäävad ka väikesed klubid, kus pole piisavalt lapsi demograafilistel põhjustel või treener teeb tänuväärset tööd peale põhitööd,  ent siis peavad olema need, kellel on olnud laste arvust lähtuv võimalus kasvada, olema mõistlikul määral solidaarsed.
Kui treener oleks hõivatud  vähemalt 4 grupiga päevas erinevates vanuseklassides ja seda 5 päeva nädalas, siis teenitakse välja korralik palk koos sotsiaalsete tagatistega. Peaks kaduma  laialt levitatud arvamus, et treeneritöö on vähetasustatud  ja  puuduvad sotsiaalsed tagatised.
Ainult laste arv on piiratud  ja see seab kasvule piirid. Muud taksitused on lahendatavad ühel või teisel moel. Suurtel huvialadel on suuremad võimalused kasvada suuremaks ja efektiivsemaks ja tõmamta enda juurde üha rohkem noori.

Selleks et parandada olukorda on ainuke ja ainuke võimalus suurendada harrastajate arvu, leida sealt talente. Alles  tänu suuremale harrastajate arvule on võimalik leida ressursid, millega tegeleda täiendavalt ja personaalsemalt  talentidega.  Majandus ja riik ei toeta mudelit, kus ühes klubis tegeleb  16 last, treener töötab 10 tundi nädalas ja soovib saada täispalka.  Säärane mudel sisaldab suuri riske tulemusspordi mõistes, kus  talentide esiletõusmise tõenäosus väike  ja jäädaksegi treenima maksimaalselt Eesti esisaja piirile tõusvaid noori ning tulemuspordile määratud ressursid kulutatakse tulutult.

Harrastajate arvu tõusust lõikame  kasu lauatennisele  tulevikus. See  toetab lauatennisemajandust, toob juurde inimesi, kes on huvitatud ala arengust. Praktika näitab, et ala toetavad just need inimesed, kes on ise või kelle  lapsed või sõbrad on olnud seotud lauatennisega. Tänud siinkohal ELTL ühele suurimale toetajale  Jaak Pählapuule ja AS Balteco  kes on toetanud ELTL GP'd igal aastal. Samuti tänan Virgo Mihkelsood, kes läbi TruckParts OÜ või RemedyWay OÜ on viimastel aastatel pannud välja võistkondlike MV auhinnaraha.
Sponsorreklaami osas tahaksin ära märkida veel Sergei Petrovi, Lindmäe Spordi ja  Tabletennis11.com’i kes igakuuliselt kasutavad ELTL veebi reklaamikanalina ja märkimisväärselt täiendavat alaliidu eelarve tulupoolt.  Selle  teevad võimalikuks mängijad  oma ostudega spordiala headelt toetajatelt.
Tänaksin siinkohal tänada veel  mängijaid-klubide liikmeid, kes panustavad spordiala ja alaliidu arengusse liikmemaksuga. See 7 € täiskasvanutele  või 2€ noortele aastas on mängijapoolne vähim omapoolne toetus spordiala arenguks. Väikestest summadest kujuneb kokku suur ja sellega on võimalik midagi väga reaalset ära teha.
Alaliit tänab ka klubide toetajaid, ilma kelleta oleks eelmine aasta olnud oluliselt lauatennisevaesem.

Lauatennise varustuse tootjaga STIGA, lepiti kokku kuueaastase lepingu põhimõtetes ja  käesolevast aastast koondise varustuse sponsor. Koondise varustuse said täiskasvanute  koondis,  juunioride, kadettide esimesed ja teised võistkonnad  ja osad minikadetid. Sellises mahus koondise varustuse sponsorleping  on esmakordne. Vastavalt  kokkulepitule on alaliidul iga kahe aasta tagant õigus samas mahus uuele, tasuta kogusele.

Alaliit on kohustatud oma administratiivset võimekust tõstma. Kui eelmise aasta lõpus asus tööle palgaline peatreener  Vallot Vainula, siis nüüd on asunud tööle büroojuht Margit Tamm, kes tegeleb igapäevaste organisatsiooniliste küsimustega. Alaliidu juhtimises on ainuke õige tee edasiminek professionaalsete põhitöökohaga  töötajatega. Uuest aastast, mittetasulise  peasekretärina, saan rohkem aega pühendada arendusküsimuste lahendamisele alaliidus ja Lauatennisekeskuses. Need on teemad,  mis on mulle südamelähedased ja sobivaid paremaini eelneva kogemuse, isikliku äri ja elukorraldusega. See võimaldab mõnda aega koguda uut alaliidul uut ressurssi ja teha järgmine samm põhitöökohaga   töötava peasekretäri, büroojuhi, projektijuhi või peatreeneri palkamiseks.

Kõrgete eesmärkide saavutamiseks on alaliit saanud tagasi neljaaastasesse EOK olümpiaettevalmistusprogrammi. Pikk teavitustöö, tõestamine, et oleme selle väärilised  ehk  läbirääkimised kestsid terve aasta. Formaalsused tuleb lõpetada veel uue aasta alguses. Tulemusena saab alaliit  vahendeid kahe sportlase  ja peatreeneri töö finantseerimiseks. See oli esimene samm, kuid võimalused on palju suuremad, kui suudame koos motiveeritud  sportlaste  ja kõigiga, kes nende selja taga,  näidata korralikku ja ka teistele arusaadavat organisatsiooni, mis töötab püstitatud eesmärkide nimel. Kui puutub organisatsioon ja administratiivne võimekus, siis on mõttetu anda sellele organisatsioonile täiendavaid vahendeid. Seda teavad kindlasti ka alaliidu suurimad finantseerijad. Arvan, et Lauatenniseliidus on kujunenud uue organisatsiooni alge, mis on juba võimeline kasutama vahendeid suuremas mahus, andmata järele vahendite kasutamise efektiivsuses.
Vaatamata sellele on veel mitmeid võimalusi, kus ELTL juhatus saab teha otsuseid, mis suurendavad eelarve kasutamise efektiivsust.

Kaks aastat tööd Kultuurkapitali aastaprojektidega, ei ole veel vilja kandnud. Ühest küljest oleme olnud õppijad, teisest küljest on lauatenniseteemad olnud ilmselt võõrad vastavatele komisjonide liikmetele. Minu hinnangul oleme  olnud vähem finantseeritud, kui eeldaks projektide sisu, tulemused või spordiala kandepind. Aastal 2012 toimus küll teatud  3000€ suurune tõus läbi Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi sihtfinantseerimise ehk Euroopa MV kvalifikatsiooni  toetamise, kuid alaliit teeb tööd summa suurendamiseks mitmetes kordades.

Organisatsioonilise võimekuse suurendamise aspektist on meil kasutamata ressursse mängijate enda initsiatiivi kasutamiseks. Siinkohal on mul heameel Mark Joa ja Joosep Lalli üle Riisipere LTK’st, kes on pakkunud oma abi. Marko Joa – ajakirjanduse ja meedia vallas ja Joosep Lall programmeerimise valdkonnas. Mõlemal juhul on kindel soov uuel aastal ära kasutada seda arenduspotentsiaali.
Samamoodi tulid oma initsiatiiviga välja  Kätlin Latt ja Kalle Kask, korraldades suurepärase  lauatennisistide jõulupeo.
Lauatenniseliidu juhatuse või peasekretäri  kompetentsid ja võimekus midagi ära teha  ei ole kaugelt võrreldavad sellega, mis on kollektiivselt meie lauatenniseseltskonna seas. Mida huvitavam on klubide ja alaliidu korraldatav, seda rohkem seome  enda külge inimesi, kes hoolivad lauatennisest ja tunnevad end selle osana.

Klubide arvus ja arengus  on meil edasiminekut. Klubidest kadus küll Türi SK kuid asemele tulid arvukate noorte liikmete ja treeneriga Paldiski klubi AP Ühendus ja Tartu Ülikooli Akadeemiline spordiklubi. Paljud Pärnumaa Spordiliidu all mänginud reorganiseerusid uue klubi Pärnu-Jaagurpi LTK alla. Lehtse LTK ja Jäneda LTK ühendasid oma jõud liitumise teel. Võsu LTK peab plaani lauatenniseliiduga liitumiseks ja on alustanud oma võistlussarjaga. Võsu LTK pakub lisaks treeninglaagrite tegemise võimalusi,  kunagi EOK treeningkompleksiks ehitatud saalis.
Tallinnas toimus samuti  teatud reorganiseerumine. Maardu LTK noortesektsioon keskendub rohkem Maardu lastele ja  klubi Tallinna lapsed suundusid Lauatennisekeskuse ja LTK Kalevi alla.  Rõõmu teeb see, et LTK Kalev, kui mängijate mõttes eliitklubi, lõi  noortesektsiooni ja asus lisaks  toimetama Tallinna lähinaabruses -  Jüris.
Lauatennisekeskus, Nõmme SK koostöös MTÜ Pinksipõnnid  ja Margit Tammega alustasid treeninguid lasteaedades. Treeneritöö päevase koormuse jagamiseks, talentide avastamiseks ja toomiseks  lauatennise juurde  on see ainuvõimalik areng.
Edaspidi ootame, et seltsingutena alaliidu liikmeks olevad klubid registreerivad ennast äriregistris ja annavad oma panuse Spordiregistrisse,  suurendades harrastajate arvu, praegu seetõttu väljajäävate mängijate võrra. Harrastajate arv, kuid veelgi olulisemalt, alla 19a harrastajate arv on üks põhilisi alaliidu ja noortespordi finantseerimiste kriteeriume. Seetõttu on oluline, et klubid annaksid Spordiregistrisse üles kõik klubi liikmed ja ka muud mängijad, kes lauatennist klubis harrastamas käivad.

Treenerite arv ja kvalifikatsioon on üks spordiala arendamise võtmetest. Kui saaliaegu saab osta ja heades partnersuhetes saab ka häid saaliaegu, siis 100% treeneritööd tegevat treenerit leiab märksa harvem. Treenerite arvu kasv võimaldab dünaamiliselt kombineerida erinevaid treeninggruppe, mis vastaksid paremini treenitavate ootustele. Igasse klubisse peaks tekkima vähemalt üks treenerikvalifikatsiooniga treener ja noortesektsioon, siis oleme õigel teel. Alaliit on 2012 aastal oluliselt rohkem panustanud  treenerite  väljaõppesse. Vallot Vainula viis läbi  ITTF Level 1 taseme treenerikoolituse, mis valmistas ette ITTF Level 2 taseme koolituseks täiendava arvu treenereid . Treeneritel  oli võimalus käia koondise treeninglaagrites praktikal  ja teha aastas mitmel korral kutseeksamit. Alaliit muutis noortespordi toetamise kriteeriume selliselt, et treenerite arv ja kvalifikatsioon mõjutaks positiivselt klubi noortespordi rahastamist. Heikki Sool organiseeris ITTF advanced level treeneri käsiraamatu tõlkimise ja uuel aastal ootame selle trükki. EOK ja ETTU on lubanud läbirääkimistel võimalutse piires olla projektile toeks.

Ilma kohtuniketa ei oleks korralikke võistlusi. Kohtunike teadmised ja vahendid on paranenud ja valdavalt on jäänud paberkandja minevikku, võimaldades automatiseeritud võistluskorraldust, kiireid raporteid ja automaatset reitingufaili koostamist. See kõik on viinud kohtunikutöö uuele tasemele. Tahan tänada siinkokahl Aleksandr Kirput, kes on olnud konkurentsitult suurima arvu võistlusi läbiviinud kohtunik ja teenäitaja. Mängijate nimel edastan tänusõnad kiire tulemuste avaldamise eest veebis.
Mitmed kohtunikud võtsid osa rahvusvahelistel võistluste  nagu Noorte EM, EM kvalifikatsioon St. Peterburis, Belarus Open, Finlandia Open kohtunikena. Tooksin välja nimeliselt Arvi Vainula, Viljar Kasemaa, Jüri Talp, Rauno Põru, Toomas Kookla. Kohtunike tegevuse organisatsioon vajaks kindlasti lähiajal elustamist, et seda kõigile vajalikku funktsiooni saaksime teha jätkusuutlikult.

Mul on tagasivaatena hea meel tiheda tööaasta üle. Palju jäi tegemata, kuid see näitab, kui palju jääb võimalusi midagi ära teha.

Soovin kõigile  klubidele ja klubide  liikmetele head vana aasta lõppu. Uueks aastaks initsiatiivi, koostööd ja kordaminekuid eesmärkide saavutamisel.

Marko Männik
ELTL peasekretär

GOOGLE REKLAAM

Drupal theme by pixeljets.com D7 ver.1.1