Lauatennist harrastab üle maailma enam kui 30 miljonit inimest. Rahvusvahelisel Lauatennisefödetatsioonil (ITTF ) on liikmeid 205 (seisuga veebruar 2008)  
Pidevalt areneva ITTF-i liikmesriikide arv kasvab. Tänase päeva seisuga on  rahvuslikke assotsiatsioone - liikmeid juba 205. mis jagunevad kontinentide kaupa: Aafrika - 45, Aasia - 46, Euroopa - 57, Ladina-Ameerika - 33, Põhja-Ameerika - 4, Okeaania - 19  

Lauatennis on sportmäng, mida mängitakse reketi ja väikese tselluloidpalliga (läbimõõt 40 mm), täisnurksel puidust laual  (274 x 152,5 cm, kõrgus 76 cm). 15,25 cm kõrgune võrk jaotab laua põiki pooleks. Palli lüüakse üle võrgu ühelt lauapoolelt teisele. Mängijal tuleb punkti saamiseks  pall pärast esimest põrget  oma lauapoolel lüüa teisele lauapoolele nõnda, et vastane ei suuda seda tõrjuda. Pallinguõigus vahetub 2 punkti järel, seisust  10 : 10 alates iga punkti järel.

Võisteldakse  üksik- ja paarismängus. Mäng koosneb paarituarvulistest settidest. Seti võidab mängija (paar), kes saavutab 11 punkti ja vähemalt 2-punktise eduseisu. Mängu võitmiseks on tarvis 2 (kolmest), 3 (viiest), 4 (seitsmest) jne. setivõitu.

Lauatennise sünnimaaks peetakse Jaapanit.

1880. aastail sai mäng tuntuks Suurbritannias ja sealtkaudu mujal. OM-de kavva võeti 1988. aastal, MM - võistlusi hakati korraldama 1927, EM - võistlusi 1958. Eesti Meistrivõistlusi peetakse aastast 1926 (väljavõte Eesti Entsüklopeedia, nr 5 lk 427)